Linnuralli 2017

Kaheksa minutit enne tänavuse, 2017. aasta Estonian Openi algust, 12. augustil kell 02:52 öösel istusime Irise, Pelle ja Triinuga autos ning vaatasime pingsalt auto ees tee peal istuvat öösorri. Oleks olnud hea see liik kohe kirja saada, ei oleks pidanud lubatud 150 sõidukilomeetrist tema leidmise peale rohkem raiskama, kuid ei, sorr lendas täpselt kell 02:57 minema. Liiki kirja ei saanud.
Edasi tuli vurada mööda rallialaks olnud Lääne-Virumaad, mööda meie tiimi planeeritud rada, et läbi käia ikka parimad linnupaigad. Ei läinud kaua mööda, kui kuulsime ikkagi kahte sorri ning läheduses ka värbkakku – vähemalt mõnigi ööliik kirjas. Kottpimeduse vaiksel taandumisel jalutasime mööda mõnusat metsateed, häält hakkasid tegema ka must- ja laulurästad, punarind, käblik ning ülelendav hallhaigur.
Veetes varaseid hommikutunde metsas täienes liiginimekiri peamiselt värvuliste arvelt – tihased, lehelinnud, pöialpoisid, hall-kärbsenäpid, porrid, siisikesed, metsvindid ja paljud teised väiksed linnud tegid aktiivselt häält. Üle kuuselatvade rändasid kuuse-käbilinnud ja metskiurud, läheduses häälitses laanepüü. Päikese tõustes hakkasid ka pikema unega linnud end meile näitama ning ennelõunaks olidki meil juba üle pooled kõikidest liikidest, keda me ralli jooksul kohtasime koos.
Teel mere äärde leidsime palju mõnusaid parke, metsatukkasid või heinamaid, kus me alati peatuse tegime ning mõne liigi juurde kogusime. Näiteks ühe põllu ääres talvikesi vaadeldes märkasin ma silmanurgast põõsas tegutsemas väikest pruuni lindu. Lootsime kohe, et ehk saab nüüd ka mõne roolinnu liigi ära määratud, kuid tegelikult oli tegemist hoopis kellegi veel huvitavamaga. Pilte ja linnu käitumist jälgides tekkis meil kahtlus, et tegemist võiks olla meil harvem kohatava linnu, väike-käosulasega, kuid kuna praegusel ajal nähakse neid väga harva ning seetõttu tekkisid ka kahtlused, et võib-olla ikkagi tegemist mõne tavalisema roolinnuga. Õnneks ka staažikamad linnuvaatlejad olid meie määranguga nõus ning võistlus saigi ühe liigi juurde, keda polnud varem Openi ajal nähtud. Terve ralli vältel nägime ka omajagu röövlinde. Sageli pidime auto seisma jätma ning määrama ülelendavaid pistrikke, kotkaid või viusid, kelle täpset liiki oli sageli päris keeruline kindlaks teha, kuid mõnikord tundsime ka autos istudes ära.
14 tunni linnuvaatluse jooksul kohtasime 116 linnuliiki, neist üks ässliik (ainult meie tiim nägi väike-käosulast). Kokkuvõttes jäime 19 võistkonna seas keskele, kümnendale kohale. Kõik võistkonnaliikmed jäid ralliga väga rahule ning suure tõenäosusega esindame järgmisel aastal Vaibla linnujaama samas koosseisus.

Art Villem Adojaan

Mina olen Art Villem Adojaan ning ma käin ornitoloogiaringis. Ma arvan, et seen, mis mind kõige paremini iseloomustab võiks olla kukeseen. Kukeseen just sellepärast, et kukeseen pistab oma nina välja igal aastaajal - olgu vihmane või soe, alati rõõmsameelne ning uudishimulik!