Kuidas konverentsisaalist sai teatrisaal

Kolmapäeval, 7. märtsi õhtul võis loodusmajas viibija kuulda omapäraseid helisid, tunda enneolematuid vibratsioone ning haista magusaid lõhnu. Konverentsisaal oli täitunud kõiksuguste esinejate ja vaatajatega, keda ühendas soov veeta õhtu loodusteatrite seltsis.

Loodusteatrite õhtust on saanud traditsioon, mis tänavu leidis aset juba 5. korda – kaks esimest aastat vältas üritus talendiõhtu nime all. Kokku tulevad erinevad ringid, et esitada teistele lühike lavateos, mille sisu võib olla humoorikas, õpetlik, üllatav või kõike eelnevat.

Sel aastal esinesid väikesed geoloogid, loodusesõbrad, loomasõbrad, loodusuurijad, keskkonnauuringute ringi õpilased ning üllatusesinejana astus lavale ka õpetajate koosseis, kes esitades julgelt erinevaid rahvapäraseid linnulaulu jäljendusi, originaalesitajaid publikule äratuntavaks teha püüdis. Geoloogid õpetasid publikule, kuidas ehitada kõike kandvat liivalossi; loodusesõprade etendusest selgus, mis on loodusmaja võlu; loomasõbrad esitasid loo Krõllist, kes pärga punus; loodusuurijad vapustasid vaatajaid erinevate keemiakatsetega ning keskkonnauuringute ringi õpilased kutsusid vabatahtlikke kiirelt jää ja soola abil vahukoorest jäätist tegema.

Esitusi hindas žürii ja hääletuse teel selgitati välja ka rahva südame võitja, kelleks sai võitmatult suure häälte arvuga loodusesõprade ring, kelle esitusest ei puudunud ka võpatama panev pauk. Kuid ka jäätisetegu ei jätnud publikut külmaks ning küllap andsid kõik, kelle suu jäätisest veel magus oli, oma hääle keskkonnauuringute ringile, kes pakkus rahvahääletuses loomasõpradele siiski konkurentsi. Mõni esitus jäi silma ka õpilaste teadusfestivali korraldajatele ning kutsuti ERMi lavale taasesitusele. Žüriigi jõudis pärast pikka arutelu tulemusteni:

I koht: ,,Kuidas Krõll pärga punus” loomasõbrad, juhendaja Aire Orula

 

II koht: ,,Kes on loodusteadlased?” väikesed looduseuurijad, juhendaja Mai-Liis Vähi

 

III koht: ,,Tipp ja Täpp” loodusesõbrad, juhendaja Pille-Riin Pärnsalu

Armsad rändkarikad jäävad häid esitusi vastavate ringide õpperuumidesse meenutama ning põnevusega järgmist aastat ootama.

Mari Remm

Mina olen Mari ja end iseloomustama valisin ma mageda pilviku ehk söögipilviku. Samastun selle seenekesega, sest olen tuntud oma magedate naljade ja suure söögiarmastuse poolest. Lisaks ei tundu seen pealtnäha midagi erilist olevat, aga sisu on tal säravvalge nagu mu iseloomgi.