Kevad toob uued maitsed ehk loodusmaja kokanurk soovitab: nõgesekeerud

Pikk ja vihmane talv on jäänud seljataha ja esimesed rohelised libled pistavad pead mullast välja. Nõges on üks varakevadele väga iseloomulik kõrvetav ja ebameeldiv umbrohi, millest parema meelega eemale hoitakse. Tegelikult peitub selles paljude silmis ebasümpaatses taimes uskumatult rohkelt kasulikku: süsivesikuid, valke, erinevaid mineraalaineid (eelkõige kaaliumi-, fosfori-, lämmastiku- ja magneesiumiühendeid), mitmeid mikrotoitaineid (näiteks vaske ja rauda), vitamiine C ja E, bioaktiivse toimega ühenditest karotenoide, orgaanilisi happeid, pigmente, fütosterooli, eeterlikke õlisid ja palju muud. Kahtlemata on nõges oma tervistava toimega meie toidulaual igati kohta väärt ja miks mitte suussulavate nõgesekeerdude kujul.

Pärmitainas:
25 g pärmi
2 tl suhkrut
2,5 dl piima
1 tl soola
5 dl nisujahu
1,5-2 dl täisteranisujahu
1 sl kõrvitsaseemneõli

Täidis:
noori nõgeselehti
1 dl kooritud kõrvitsaseemneid
0,5-1 dl riivitud juustu
0,75-1 dl kõrvitsaseemneõli
2 tl õunaäädikat
3-4 küüslauguküünt
näputäis soola
10 päikesekuivatatud tomatit
muna

1. Vedelda pärm suhkruga, lisa käesoe piim ja sool. Sõtku juurde jahu ja lisa õli. Sõtku, kuni tainas hakkab kausi küljest lahti lööma.
Vormi tainast pall, puista üle jahuga ja lase rätikuga kaetult soojas kohas kahekordseks kerkida.
2. Eemalda nõgestelt varred. Pane lehed kaussi ja vala peale keev vesi. Hoia minut aega, siis kurna ja pigista kogu vesi hoolega välja. (Nõgeseid peaks olema umbes 1.5 dl.)
3. Pane nõgesed köögiviljakombaini. Lisa kõrvitsaseemned, õli, õunaäädikas, küüslauk ja riivitud juust. Töötle ühtlaseks pastaks, vajadusel maitsesta soolaga.
4. Rulli kerkinud tainas kergelt jahusel laual ristkülikuks. Määri peale nõgesemass ja hakitud päikesekuivatatud tomatid. Keera rulli, lõika terava noaga viiludeks. Pane need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja lase veel 15-20 minutit kerkida.
5. Pintselda seejärel lahtiklopitud munaga ja küpseta 200-kraadises ahjus 12-15 minutit.
Head isu!

Age Kannumäe

Nimeks on mul Age. Pole kahtlustki, et samastaksin end porgandriisikaga – armastan valgusrikkust ja olen terves Eestis sagedasti kohatav. Siililegi selge, et nõnda suur leviala ei võimalda pikemat peatust ühes paigas. Seega pean kahjuks tõdema, et loodusmajast leiab mind kasinalt. Jumaldan männimetsa ja männi-segametsa. Üksinda kasvama pole ma võimeline, ma lihtsalt ei talu üksindust.