Keset Raju Rammsteini

Suve üks menukamaid üritusi oli Tallinnas toimunud Rammsteini kontsert. Piletite müük algas juba eelneva aasta detsembris ja nagu võis arvata, läksid piletid nagu soojad saiad. Kontsert sai välja müüdud ja inimesed olid ahastuses, et lauluväljak Tallinnas ei olegi kummist. Mina õnneks ostsin endale kohe algul koos väikese sõpruskonnaga fännitsooni piletid ära, nii et vältisin seda probleemi.

Juba enne kui Tallinna lauluväljaku väravatest sisse hakati laskma, olid inimesed moodustanud pika rivi. Rammstein ise pidi alles viie ja poole tunni pärast lavale ilmuma. Väravates oli karm kontroll – ei tea ju, mis huligaanid võivad suurejoonelisele üritusele kohale ilmuda. Ka mina jäin vahele šokolaadibatooniga ning pidin seal sellega hüvasti jätma.

Sisse jõudes mindi ikka kõigepealt kioskitest läbi, et varuda jõudu ja ekstaasi edaspidise jaoks. Hinnad olid küll kirved, aga müügimeeste libe jutt ning vägisi ninna tungivad šašlõki lõhnad sundisid ostlema. Pakuti igasuguseid kiirtoite, mille ohvriks ka mina langesin. Rebitud sealiha wrap ja friikad maos andsid energiat terveks kontserdiks. Lisaks äriti veel suhkruvati, suitsujuustu patside, vesipiipude, särkide, mitte nii lahja joogiga jne.

Esimeseks eelesinejaks oli Winny Puhh. Ühestki sõnast ei saanud aru, aga nad suutsid väga hästi peo käima tõmmata. Nende trummar sattus ka hoogu ja viskas alukad jalast (ainuke riideese bändi esinejatel). Nende lavalt lahkumine oli üks paremaid, mida olen näinud: lavameeskond püüdis nad kinni ja tassis jõuga lavalt minema. Peale neid tuli veel esinema Rootsi bänd Mustasch. Nad olid ka üpris head, kuigi esimest korda neist kuulsin.

Lõpuks, pärast pikka ootamist tuli sekundite lugemise peale Rammstein. Tagasi ei hoitud ei bassi, ei ilutulestiku ega higiga. Nad on kuulsad oma põlemisohtlikkusega, ka seekord tundus võimsalt  piiripealne olevat, aga midagi, mis ei oleks tohtinud põlema minna, ei süttinud. Elamus oli, nagu Märt Avandi kunagi ütles – eluspidu:“See on siis, kui pidu elab sinu sees.“ Kohapealolek on ikka palju muljetavaldavam kui videote või järelkaja vaatamine.

Üldkokkuvõttes oli see vägev kogemus, kuigi pettumust valmistas Rammsteini minuti-pealne lahkumine lavalt. Publik jäi ikka lootusrikkalt ootama ja nõudis veel ühte lugu, aga seda ei tulnud. Niisiis läks kamp laiali ja ilusti ummistati Tallinna tänavad ära.

Rainer Grosberg

Nimeks on mul Rainer Grosberg. Käin zooloogia-, ornitoloogia- ja matkaringis. Ma arvan, et mind iseloomustab kõige rohkem must torbikseen. Kuigi must torbikseen on vähe tuntud on see ikkagi hea söögiseen ja annab ka toidule vürtsi juurde.