Kes täitsid loodusmaja sügisvaheajal saginaga?

Ühel lumisel sügisvaheaja hommikul loodusmajja astudes kuulsin kõikjalt kilkeid ja naeru. 1.3. klassi lapsed olid vaheaja linnalaagrisse kvaliteetaega veetma tulnud. Ligi pooled neist olid huvikooli ringide õpilased, paljudel aga puudus varasem kokkupuude loodusmajaga täielikult.

Laager kestis 25.‒27. oktoobrini, iga päev kl 11‒16. Tegevused varieerusid suuresti, aga kõik laiendasid silmaringi ja paistis, et lapsed olid rahul. Osalejad said targemaks teenistusloomade, loomade talveks valmistumise, matkanippide ja šokolaadi valmimise koha pealt, tutvusid loomatoa elanikega, tegelesid paberi taaskasutusega ning lõid endale nõnda karbikesi, vabastasid oma kunstimeeled, meisterdasid kartulitest ja tikkudest sipelgaid. Laagrilised külastasid ka Eesti Põllumajandusmuuseumi Ülenurmel, mille meeprogrammis nad endale mesilasvahast küünlad valmistasid ning arutlesid huvikooli direktoriga Tartu ajaloo nüansse. Viimane hoomas nii Tartu tähtsust, vanust, nime, ajalugu kui ka Emajõe olulisust Tartule ja Hansa Liidule.

Lastelt tagasisidet küsides sain teada, et neile väga meeldib laager – nad on sõpru leidnud ja loodusmajaga sina peale saanud. Viimasel laagripäeval küsisin lustakatelt osalejatelt, et kas ka kurbusepisik on laagri lõppemise pärast sees, kuid mulle vastati kindlatooniliselt, et laager kestab veel ühe päeva.

Mari Remm

Mina olen Mari ja end iseloomustama valisin ma mageda pilviku ehk söögipilviku. Samastun selle seenekesega, sest olen tuntud oma magedate naljade ja suure söögiarmastuse poolest. Lisaks ei tundu seen pealtnäha midagi erilist olevat, aga sisu on tal säravvalge nagu mu iseloomgi.