Kelle käe all uurivad kive 1.‒3. klassi lapsed?

Täna uurime lähemalt, milline inimene on meie noorte geoloogiahuviliste juhendaja Ailar Pokk, kelle leidsin loodusmaja köögis süvenenult arvutis töötamast.

Mis Teid loodusmajaga seob?

Loodusmajaga seob mind praegu ainult see, et ma annan siin geoloogiaringi 1.–3. klassi lastele.

Kuidas leidsite tee loodusmajja?

See juhtus täiesti kogemata. Ühel hommikul avasin postkasti ja vaatasin, et keegi on kirjutanud: “Kuulge – teeme loodusmajja ringi!” Selle peale vastasin innukalt “Mina-mina!” ja kuidagi pärast seda ma siia juhtusingi.

Miks just geoloogia?

Sest ma ise õpin geoloogiat, mida küll läksin õppima natuke teiste eeldustega kui see, mis ta tegelikult juhtus olema. Ma vaatasin, et mulle meeldib keemia, mulle meeldib looduses mütata – geoloogia on nendele kahele kõige lähem ala. Aga õnneks juhtus geoloogide seas olema ka väga palju toredaid inimesi ja huvitavaid teemasid, mida õppida ja millest mul enne ei olnud aimugi. See kõik neelas mind endasse.

Millega te geoloogiaringis tegelete?

Me uurime seoseid erinevate loodusobjektide ja teemade vahel. Näiteks kuidas vesi ja liiv kokku saades omavahel käituvad või mis on kivide sees. Üritasime ükskord ka kristalle kasvatada, kuid kahjuks edutult.

Kas Te oma ringiga õue ka jõuate?

Tegelikult ma katsun võimalikult palju liikumist ja tegevusi õues tekitada, kuid ilmad on meil nagu nad on. Kui tegu oleks tudengitega, siis neid võiks kasvõi päev otsa vihmas leotada, kuid esimese klassi lastega päris nii ei ole. Nad peaksid ikka terveks ka jääma.

Mis on see köitev faktor, mille tõttu lapsevanem peaks oma lapse geoloogiaringi suunama?

Palju käelist tegevust. Pole tegu sellise tavalise koolitunniga, kus inimesed istuvad ja kuulavad ning katsuvad heal juhul midagi kirjalikult vastata, vaid asja mõte ongi käia, teha, vaadata ja tunda huvi asjade vastu, millega muidu kokku ei puutu.

Kuidas sisustate oma vaba aega?

Lisaks ülikoolile ja loodusmajale töötan veel hotelli administraatorina ja vaba aega mul hetkel ei ole. Aga kui mul oleks vaba aega, siis ilmselt sisustaksin selle – üllatus, üllatus – matkates.

Mari Remm

Mina olen Mari ja end iseloomustama valisin ma mageda pilviku ehk söögipilviku. Samastun selle seenekesega, sest olen tuntud oma magedate naljade ja suure söögiarmastuse poolest. Lisaks ei tundu seen pealtnäha midagi erilist olevat, aga sisu on tal säravvalge nagu mu iseloomgi.