Kännuseente lõpulehvitus

Vahel on nii, et Päike peab loojuma, et tähed saaksid särada; vahel on nii, et mets peab maha põlema, et uued taimed saaksid sirguda ja vahel on nii, et loodusmaja ajaleht kustub, et millalgi taas eredalt süttida.

Viimases artiklis saavad sõna kõik praegused toimetajad.

 

———————-

Kallid Kännuseente lugejad

Kuigi olen Kännuseentes artikleid kirjutanud lühikest aega, on Kännuseente ajaleht mulle väga lähedaseks saanud. Tahan tänada ka kaastoimetajaid, oli suur au teiega koostööd teha. Kõige tähtsam – ma tänan teid, lugejad, et lugesite ning toetasite meie ajalehte.

Soovin teile kõigile härmaõitest hellust,

Silmadesse suvist päikest ja kelmikust,

Kõike kaunist, mis armsaks teeb elu,

Kurve ja sirgeid teid!

Kaunist suve jätku!

Henrik

———————-

Kännuseen on kaasleja, kes hakkab vaid eosest südame küljes kasvama. Kasvu algatamiseks on vaja perfektseid tingimusi, aga kui ta juba algab, siis ta enam ei lõppe. Ta on küll visa tüütama, aga sa ei saa teda enam kunagi südame küljest lahti. Kaks erinäolist aastat Kännuseente keskel on andnud mulle palju mõistvust meediakirjanike ja küljendajate suhtes. Olen väga tänulik Kännuseente meeskonnale, kes mind sellele teekonnale tõukas!

Mari

———————-

Minu ja Loodusmaja ainus ühendav lüli ongi just Kännuseened. Minu ülesanne on olnud viimase aasta jooksul kõigi artiklite keelt kontrollida. Nende artiklite kaudu olen ma sellest asutusest üht-teist teada saanud ning tegelikult ka looduse kohta nii mõndagi õppinud. Loodusmaja tundub mulle ühe vahva paigana ning mul on siiralt kahju, et mina Tartus üles ei kasvanud ning selle toreda seltskonna ja hoonega ennast siduda ei saanud. Soovin kõigile Loodusmaja õpilastele kaunist ning looduslähedast suve!

Andra

———————-

Ühel päeval loodusmajas olles sattusin lugema vanu loodusmaja ajalehti. Mõte, et see enam ei tegutse, ei andnud mulle rahu. Nii sündisid Kännuseened koos entusiastlike toimetajate kännuämblikega. Kolme aasta jooksul vahetus küll suur osa toimetusest, kuid ajalehe õpilaskeskne lähenemine jäi alles. Otsustasime, et lõpetame tipus ning teeme ruumi uutele õpilasalgatustele.

Vahel on nii, et jõgi peab jäätuma, et ühel kevadel vesi taas valla pääseks ning vuliseks helisevalt üle kogu maa.

Täname südamest kõiki lugejaid ja inimesi, kes ajalehte panustasid! Olgu päike alati teiega!

Kännuseente toimetus

 

Martin Tikk

Mina olen Martin Tikk. Loodusmaja õpilase aastad küll seljataga, kuid tegutsen siiski abivalmilt loodusmaja seinte vahel ja väljaspoolgi. Enim seostun ma kindlasti murumunaga, kuna me mõlemad oleme väga laia levialaga. Nii mina kui murumuna saame abiks olla verejooksude peatamisel. Lisaks käisin ma Murumuna lasteaias.