SAAME TUTTAVAKS: Loodusmaja õpetaja Kai

2_Kai

PAAR SÕNA ENDAST:

Tartu Loodusmaja on olnud minu ainuke põhitöökoht, mille kõrvalt olen andnud koolides erinevaid loodusaineid: üldbioloogiat, keemiat, botaanikat. Viimased kümme aastat on olnud minu hobiks perega ehitatud maja ümber aia rajamine. Ka laste perede krunte oleme koos haljastanud.

Mulle meeldib metsas uidata; juba pool tundi kasvõi Kaagvere metsades jalutada annab tohutult energiat ja töötahet.

MILLIS(T)E HUVIRINGI(DE)GA OLED SEOTUD?

Käesoleval aastal juhendan nelja loodusesõprade ja ühte lilleseaderingi. Olen loodusmajas õpetanud veel taimekasvatust, botaanikat ja looduskaitset („Rohelised maskid“ kuulusid ka viimase ringi juurde).

MILLEGA SEAL TEGELETAKSE? 

Noored loodusesõbrad, keda õpetan, vaatlevad loodust aastaaegade lõikes.  Sügisel õpime tundma seeni, vaatleme rohttaimi, kogume käbisid, kive jm. talvisteks töödeks.  Tutvume erinevate puude ja põõsaste lehtede ja viljadega ning huvilised võtavad osa nende tundmise viktoriinist. Talvel vaatleme loomade tegutsemisjälgi ja püüame näha ka talvituvaid linde, valmistame lindude raamatu. Kevadel teeme lillede raamatu nii looduses kui aedades õitsevatest taimedest.

Loodusesõbrad saavad algteadmisi ka taimeseadest, tehes looduslikust materjalist jõulutöid, maske, kollaaže jm. Lilleseadet selle otseses tähenduses on tänapäeval lastele materjali kalliduse tõttu peaaegu võimatu õpetada, küll aga saab tegeleda looduslikku materjali kasutava rahvusliku seadega, nagu maskid, vaibad, nukud jpm. Tutvume ka euroopa seade ja jaapani ikebanaga.

Lilleseades on oluline, et õpilane õpiks kõigepealt selgeks reeglid, nn A ja B, alles seejärel saab hakata ise loojaks.

Aastaid tagasi toimusid Tallinnas ja Haapsalus õpilaste  vabariiklikud lilleseadevõistlused. Osavõtjad valmistasid ette kindlal teemal kodutöö, näiteks „Lemmikloom“, „Kingitus sõbrale“ jne. Kohapeal tuli valmistada kimp ja teha ka üllatustöö. Nendest võistlustest osavõtjad olid lilleseadehuvilised ja  võimelised juba lillepoodides töötama, mida nad sageli tegidki ülikoolis õppimise või mõne muu töö kõrvalt.

ÕPETAMISES OLULINE: 

Oluline on õpilastega kõike koos teha, olgu see mängimine või näiteks töö seikluspargi koristamisel, kus mai alguses käisime. Tähtis on õpilases huvi tekitada nii looduse kui töö vastu. Selleks tekkib hea võimalus meie uues kasvuhoones tegutsedes.

HEA ÕPILANE ON: 

Huviline, kellel silm särab ja küsimus tuleb küsimuse järel. Ta oskab nii loodusest kui kaasõpilastest lugu pidada.

ÜKS VAHVA VÕI JAHMATAV LUGU ÕPPEREISILT, LAAGRIST VÕI RINGITUNNIST:

Meelde on jäänud lugu, kus lastega matkates nägime põõsa all ja veel tükk maad eemal rohttaimede varjus jänese üksikuid pisikesi poegi – uudiseks oli lastele, et jänes kaitseb nii oma poegi, käib neid ükshaaval imetamas.

MIDA TÄHENDAB LOODUSMAJA SINU JAOKS? 

Minul on vedanud, et töö ühtib hobiga. Saan tegeleda taimedega ja looduses käia.

MILLEGA ISE TEGELESID KOOLI AJAL?

Kooli ajal olin tegev mitmes ringis, olin 7ndast klassist alates oma bioloogiaõpetaja suunamisel loodusmaja (tollal naturalistide jaam) ehisaianduse ringi õpilane. Tegevus oli tollal palju töisem. Kasvuhoones istutasime taimi, rajasime püsilillede osakonna ning õpetajatega koos haljastasime kogu territooriumi: materjali tõime nii loodusest (nõmme osakonda) kui Räpina aiandustehnikumist. Samal ajal said õpilased oma koduaedadesse ka materjali osta. Ei mäleta, et keegi oleks öelnud: „Ma ei tee, ma ei  taha“.

MIS SISUSTAB SINU PÄEVA?

Vaba aja sisustab aias tegutsemine, viimasel ajal koos lastelastega, kes tahavad juba ise külvata ja istutada. Nad oskavad ka tööd hinnata ja saaki korjata, eriti maasikaid.

LEMMIKLUGEMINE:

Raamatute lugemiseks jääb järjest vähem aega, sest sageli on keegi lastelastest lasteaiast kodus ja ootab üksinda, kes tuleb temaga mängima ja lugema.

Püüan olla kursis loodusalaste raamatutega, mida saab nii oma lastelastega kui loodusmaja õpilastega kasutada. Sellised on „Kõik liblikatest“, „Koprapoiss Pennu“, „Sitasitikas Sass – põline põllumees“, „Kus loomad elavad?“ jt.

LÕPETUSEKS:

Rohkem hoolimist üksteisest ja naeratage, naeratage, naeratage …