Filmisoovitus

On käes kevad ja ehk see ongi parim aeg hakata mõtlema asjade peale, mida teha toas, kui õues sajab vihma. Parim variant on võtta mõni tund ja lugeda raamatut või vaadata filmi. Nii lähebki aeg just kõige kiiremini mööda.

Filme ja raamatuid, mida lugeda või vaadata, on palju, aga kui mõelda, kui palju on filme, mis on seotud loodusega, kuid samas oleksid populaarsed ja huvitavad, see on juba hoopis teine tera. Selle pärast soovitangi teile nüüd filme ja raamatuid, mida lugeda või vaadata, kui õues on halb ilm või toas on lihtsalt igav.

Esimesena võtame ette filmi, mis räägib Tšernobõli katastroofist, mille tagajärjel on see linn maha jäetud ning seal olev loodus radioaktiivsusest mõjutatud. Filmi pealkiri on „Lahing Tšernobõli pärast”, see film kestab umbes 1 h ja 30 min (2006) ja räägib Tšernobõli tuumakatastroofist, mille tagajärjel ei saa praegu seal linnas elada, kuna radioaktiivsuse tase on liiga kõrge. Radioaktiivsuse tõttu olid sel ajal sündinud loomad teistsugused. Film on inglise keeles.

Vahelduseks vaatame ka raamatut „Muutuv Eesti loodus”. Selle raamatu autor on Rein Kuresoo ning raamat räägib sellest, kuidas ja kui palju on Eesti loodus muutunud võrreldes minevikuga. Raamat on kirjutatud aastal 2015 ning on 166 lehekülge pikk.

Järgmine film on „The burning season”, mis räägib Amazonase vihmametsa kaitsmisest ning tegemist on draamafilmiga, mis kestab umbes 2h ja 3min (1994). Film on inglise keeles.

Järgmiseks raamatuks on „Võromaa loodusmonumendid” sarjast „Eesti loodusmonumendid”.

Selles sarjas on ilmunud veel neli raamatut: esimene neist oli „Virumaa loodusmonumendid” (2012), „Harjumaa loodusmonumendid” (2013), „Hiiumaa loodusmonumendid” (2014), „Põlvamaa loodusmonumendid”(2015) ja nüüd siis „Võromaa loodusmonumendid” (2016). Raamatu autorid on Martin Suuroja ja Kalle Suuroja. Raamatus on lehekülgi 144.

Need on filmi- ja raamatusoovitused vihmase ilma või igavuse tarbeks. Alati on parem, kui on mõni film või raamat kohe võtta, et ei peaks minema internetiavarustesse filme otsima

Anete Teras

Ma olen Anete Teras. Ma käin kolmandat aastat loodusmajas, sellel aastal käin looduse ja loovuse huviringis. Mind iseloomustab seentest kõige paremini kukkeseen oma kuldse värvi ja hea maitse poolest. Ma valisin selle seene, kuna ma olen enamasti rõõmus ja armastan kõige enam naerda. See annab mulle nii-öelda hea maitse. Kuldse värvi annab mulle minu muutuv iseloom, mis muudab mu vahel selliseks, et ma ei tunne ennast isegi ära.