SAAME TUTTAVAKS: Loodusmaja õpetaja Ene

05 Ene Pilvet

PAAR SÕNA ENDAST:

Loodusmajas olen õpetaja olnud juba pea 26 aastat.  Selle aja jooksul olen jõudnud oma kogemusi jagada väga paljudele õpilastele. Olen õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogia ja keemia õpetajaks. Olen olnud kasvataja lasteaias, looduskaitse, botaanika ja zooloogia õpetaja erinevates koolides. Viimased 23 aastat elan Tartumaal talus ja olen õppinud tegema kõiki maatöid: maja ehitama, lambaid pügama, lehma lüpsma, köögivilju ja maasikaid kasvatama, veiste, sigade ja teiste koduloomade eest hoolitsema ning loomi ravima, teraviljaseemneid tuulama, talule kaevu kaevama, metsas küttepuid varuma ja palju teisi möödapääsmatuid töid tegema.  Armastan aias ja metsas marju ning seeni korjata. Mulle meeldib koduseid plaadikooke ja keekse küpsetada. Toitudest meeldivad kodujuust ja kõik köögiviljatoidud. Minu hobiks on Eesti postmarkide kogumine. Meelislilledeks on tulbid, daaliad ja pelargoonid.

MILLIS(T)E HUVIRINGI(DE)GA OLED SEOTUD?

Juhendan Tartu Loodusmajas kahte loodusesõprade ja ühte toataimekasvatuse ringi.

MILLEGA SEAL TEGELETAKSE? 

Ringides õpime sügisel Eestis kasvavaid söögikõlbulikke ja mürgiseid seeni ja marju, Tartu linna parkides kasvavaid erinevaid puid ja põõsaid ning seal elavaid linde. Korraldame õppeekskursioone sügisesse metsa, kus õpime tundma erinevaid samblaid, samblikke, rohttaimi ja vaatleme metsaelanike tegutsemisjälgi. Valmistame kuivatatud puude ja põõsaste lehtedest herbaariume.

Talvekuudel õpime tundma lindude ja loomade elu talvistes tingimustes. Meisterdame pakenditest lindudele söögimaju ja toidame linde.  Jõulunäituseks ja -laadaks valmistame lastega taaskasutatavast kui ka looduslikest materjalidest kingitusi. Ajatame tubastes tingimustes viitamiiniküllaseid maitserohelisi taimi.

Kevadel külvame toas “minipõllu” kastidesse teravilja, jälgime kasvamist ja kasutame seda lemmikloomade söötmiseks. Külvame ka lilleseemneid, kasvatame taimed ja lõpuks saavad lapsed need viia oma koduaedadesse õisema. Otsime loodusest ja Tartu Botaanikaaiast kevade tundemärke, vaatleme saabuvaid rändlinde ja kuulame nende kevadlaule. Lihavõttepühade eel valmistame pühadekaarte ja kevadisi kaunistusi looduslikest materjalidest.

Terve õppeaasta jooksul hoolitseme ja toidame koostöös lemmikloomaringiga loodusmajas elavaid lemmikloomi: küülikuid, deegusid, tsintsiljasid, merisigu, punakõrv ilukilpkonni ja teisi pisikesi loomi. Saame teada nende elutingimustest, päritolust ja toitumisest.

Hooldame ja õpime tundma loodusmaja toalillede kollektsiooni ning paljundame erinevaid toataimi. Külastame nii Tartu kui ka Tallinna Botaanikaaeda.

Igal aastaajal korraldame õpitu kohta viktoriine, joonistusvõistlusi, meisterdame looduslikust ja taaskasutatavast materjalist ning vaatame loodusfilme vastavalt käsitletud teemale. Võtame osa erinevatest Loodusmaja ühisüritustest.

ÕPETAMISES OLULINE: 

Pikaajalise õpetajana võin öelda, et kõige olulisem on õpetaja ja õpilase vaheline koostöö. Õpetamisel üritan alati lastes tekitada huvi looduse vastu, isegi kui lapses see huvi algselt puudub. Oluline on, et laps suudaks meelde jätta nimesid ja muud informatsiooni taimede ning loomade kohta. Õppimise meeldivamaks muutmiseks teeme seda läbi mängude, meisterdamise, vaatluste, ekskursioonidel käimise ja  “näpp mullas” tegutsemise.

HEA ÕPILANE ON: 

Loodushuviline, uudishimulik, tegutsemishimuline, sõbralik, abivalmis, meisterdamishuviga, teistega arvestav, st kuulab ise ja laseb teistel lastel kuulata, mida ringijuhendaja räägib.

ÜKS VAHVA VÕI JAHMATAV LUGU ÕPPEREISILT, LAAGRIST VÕI RINGITUNNIST:

Neid lugusid on juhtunud mitmeid, kuid räägiks paarist huvitavast loost.

Ükskord, kui lapsed loodussõprade ringi tulid, oli nende üllatus suur, kui nägid merisea puuris ringi jooksmas väikseid merisigu. Selgus, et nad ei teadnud, et meriseal sünnivad juba lahtiste silmadega, karvadega ja iseseisvalt heinakõrsi näksivad pojad. Nad arvasid, et ka meriseal sünnivad pimedad ja karvadeta pojad nagu küülikul.

Meelde on jäänud aastatetagune märtsikuine ekskursioon Peipsi äärde Nina külla, kus meid kõiki üllatas umbes 2-korruselise elumaja kõrgune jäämäestik. Jääpangad olid  Peipsi järvelt tuule poolt randa üksteise otsa kuhjatud ning olid liikunud ka rannaäärsesse aeda, kus olid juba õunapuid pikali lükanud, ohustades elumajagi. Ei lapsed ega ringijuhendajad olnud sellist võimsat loodusjõudude tagajärge varem näinud.

MIDA TÄHENDAB LOODUSMAJA SINU JAOKS? 

Loodusmaja on minu jaoks koht, kus saan suunata lapsi märkama ja armastama loodust. Iga päev on loodusmajas tegutsemine ja õpetamine eelmisest erinev. Mulle meeldib lastele tuua loodus hästi lähedale ja käia nendega loodusvaatlustel ning tunda rõõmu laste avastamisrõõmust ja saavutustest.

MILLEGA ISE TEGELESID KOOLI AJAL?

Olen sündinud ja kasvanud Pärnumaa metsade ning rabade vahel, mistõttu olen juba lapsepõlvest tihedalt seotud loodusega. Käisin kooli ajal palju rabamatkadel, jalgrattamatkadel, telklaagrites. Hoolitsesime koolis lemmikloomade eest, toitsime talvisel ajal nii linde kui söödakohtades metsloomi. Suvistel koolivaheaegadel käisin koos teiste lastega kooli õppekatseaias rohimas, harvendamas ja kastmas oma katsepeenart. Samuti käisime kolhoosipõldudel kõplamas ja rukist sidumas ning lambakarjas. Kodus aitasin emal lehma karjatada, küülikuid ja kanu toita ning köögiviljapeenraid rohida.

MIS SISUSTAB SINU PÄEVA?

Hommik algab minu talu koduloomade ja -lindude: kanade, hanede, lammaste, koera ja kassi  toitmisega. Kuna elan Tartumaal Emajõe ääres, siis oma aja võtab bussisõit linna ja õhtul koju tagasi. Päeval õpetan Loodusmajas loodusest huvituvaid lapsi. Olen ka Eesti 4H Tartumaa Kesklinna klubi juhendaja, mistõttu tegelen ka mõned korrad kuus selle klubi üritustega. Õhtusel ajal tuleb jälle oma koduloomade eest hoolitseda. Käin Loodusmaja lastele Emajõe ääres looduslikku meisterdamismaterjale, pajuoksi ja pilliroogu, erinevate puude ja põõsaste oksi ajatamiseks ning vaatlemiseks korjamas. Talvel käin Emajõe ääres erinevate loomade: metskitsede, kopra, saarma ja mingi jälgi vaatlemas.

LEMMIKLUGEMINE:

Loen peamiselt loodusega seotud raamatuid ja ajakirju. Eriti huvitavad on raamatud ravimtaimede kasutamise kohta haiguste puhul, reisikirjeldused eksootilistest maadest, loomade ravimisest ja toitmisest, iluaiandusest ning köögiviljakasvatusest.

ÜKS HEA NÕUANNE:

Soovin, et inimesed oleksid üksteise vastu sõbralikumad ja abivalmimad. Looduses olles tuleks rohkem mõelda loodushoiule. Aed- ja köögiviljade kasvatamisel näeksin rohkem tõelist mahepõllundust, et ka putukad põllul ellu jääksid.

LÕPETUSEKS:

Ootan koos teiste loodusmaja õpetajatega palju uusi loodushuvilisi lapsi 2013. a. sügisel uude avatavasse loodusmajja.