SAAME TUTTAVAKS: Loodusmaja õpetaja Aivo

Ankeet_Aivo

PAAR SÕNA ENDAST:

Kuulan palju muusikat, mängin vabal ajal elektrikitarri. Meeldib  midagi teha nii, et ajataju kaob. Meeldib joonistada. Armastan kohupiima puuviljakompotiga. Kaks päeva järjest ühte suppi süüa ei meeldi. Ajan vahepeal mingit oma joru ja kaldun olema pedant. Näiteks taskutes ja seljakotis peab olema iga asi oma kindlal kohal. Samas ei meeldi mulle koristada, aga kui koristan, siis teen seda väga põhjalikult ja naudinguga. Kui asjad on sassis, siis põen selle pärast, aga korda seada ei viitsi. Minu jaoks pole elamusel erilist väärtust, kui ma ei saa seda teistega jagada. Sorteerin jäätmeid.  Üritan võimalikult tervislikult toituda. Olen otsustes kahtleja ja mõnigi otsus on jäänud tegemata ning hiljem võib teistele jääda mulje, et ma ei tahtnudki.

MILLIS(T)E HUVIRINGI(DE)GA OLED SEOTUD?

Olen zooloogiaringi zooloogiamuuseumis juhendanud alates 1994. aasta sügisest. Seega saab varsti 20 aastat. Alguses kandis ring nimetust zooloogiamuuseumi ring.

MILLEGA SEAL TEGELETAKSE? 

Räägime iga kord mõnest loomast või loomarühmast. Vaatame esitlust, milles on palju loomade pilte ning videofilme. Lisaks vaatame mõnda pikemat loodusfilmi. Käime õppeekskursioonidel ja laagrites. Zooloogiaringi tundides ei ole me eriti meisterdanud ega joonistanud. Zooloogiaringis saab punkte.

ÕPETAMISES OLULINE: 

Tundide ettevalmistamisel olen endale eesmärgiks seadnud, et suur osa informatsioonist peab olema mulle uus. Iga kord saan midagi põnevat teada. Arvan, et siis on teema ka teistele sama huvitav. Tundi läbi viies keskendun põhiliselt sellele, kuidas õpilane esitatut vastu võtab. Ma pean nägema, et minu jutt jõuab kohale. Võrdlen õpetamist millegi ehitamisega. Alguses peab olema alusmüür, siis seinad, millele toetub katus. Kiirustades ei saa midagi teha – kõik võtab oma aja. Muidugi peab olema plaan ja peab teadma, mis valmis peab saama. Ei ole nii, et teed midagi valmis ja siis mõtled, mis see on?

HEA ÕPILANE ON: 

Uudishimulik, tähelepanelik, sõbralik, leplik, julge, teistega arvestav. Kindlasti ei meeldi kui kedagi narritakse või halvustatakse, kui teiste jutule vahele segatakse, lihtsalt lobisetakse või kui kiputakse midagi õelalt kommenteerima. Olen ka kindel, et korraga saab keskenduda vaid ühele asjale. Seega ei sobi tunni ajal kätte ja lauale telefonid ja muud mänguasjad. Tooli peal ei tohiks ka kõveras lösutada.

ÜKS VAHVA VÕI JAHMATAV LUGU ÕPPEREISILT, LAAGRIST VÕI RINGITUNNIST:

Kord eksisime Alam-Pedja rappa ära. Ikka läksime päris rappa! Ei olnud päikest, kompassi, korralikku kaarti, GPS-ist rääkimata. Oli vaid pildistatud kaart fotoaparaadis. Igatahes sinna, kuhu tahtsime, me ei jõudnud. Retke juhtis omajagu kogenud orienteeruja ja mina sellesse alguses ei sekkunud. Vahepeal läksid meil  arusaamad ja lõpuks ka teed lahku – meie retkejuht eraldus meist erilise tülita. Me hääletasime vaikimisi ta välja. Helistasime Tartusse sõbrale, kes oma kaardi ja meie kirjelduse järgi ütles, kuhu poole minna. Ainuke kindlam orientiir oli Laeva mobiilimast. Vahepeal saime juhuslikult keset metsa kokku oma eraldunud kaaslasega, mis oli iseenesest naljaks. Kaks tüdrukut ei tajunud vist kaua aega olukorra tõsidust. Nad olid nii arutult rõõmsad ja sädistasid pidevalt. Ütlesin neile midagi selle kohta ja et võibolla me ei jõuagi metsast välja.  Seepeale muutusid nad vähe tõsisemaks. Hakkas juba pimedaks minema.  Lõpuks läksime otse mööda kraaviäärset metsasihti ja jõudsime Palupõhja teele. Rõõm ja vabanemise tunne oli kirjeldamatu.

MIDA TÄHENDAB LOODUSMAJA SINU JAOKS? 

Tänu loodusmajale olen saanud teha sellist tööd, mis meeldib. Sain teada, et minu kutsumus on teadmisi ja elamusi vahendada. Aitäh Enele, kes selle ära tabas ja mulle tööd pakkus. Praegu on õpilasi 90 ja alates sügisest ei ole keegi lahkunud. 5 õpilast on juurde tulnud. Oleme zooloogiaringiga algusest peale veidi eraldi liikunud ja nüüd ei ole ma otseselt loodusmaja palgal, kuid koostöö on igati meeldiv.

MILLEGA ISE TEGELESID KOOLI AJAL?

Ma pole käinud mitte üheski huviringis, seetõttu isiklik kogemus puudub. Kunagi algklassides küsis õpetaja, kas ma laulukoori tulen. Ütlesin, et ei, aga tegelikult oleksin nagu tahtnud minna. Joonistamine tuli mul hästi välja. Mäletan, et 7. klassis võitsin rajooni joonistusvõistlustel esimese koha. Meie koolis oli kooliorkestrite tegemise traditsioon. Alates 8. klassist tegime eakaaslastega bändi, mina mängisin kitarri. Olin raadiosõlmes asjamees. Igas klassiruumis oli väike raadio ehk krapp, mille kaudu iga nädal kooliraadiot kuulata sai ja vahepeal ka muusikat lasti. Mina pidin hoolitsema, et kõik linti saaks ja klassides kuulda oleks. Mulle meeldis makkidega möllata ja muusikat lindile salvestada ehk lindistada. Meeldis ka igasugu juhtmetega jännata ja ühendusi kokku joota.  Keskkooli ajal tegin koolis diskot. Ma ei mäleta, mida ma mikrofoni vatrasin, aga esinemiskrampi ei tundnud kordagi. Läbi terve keskkooliaja olid bändiproovid ja nädalalõpu esinemised koolis ja mujalgi, nii sai ka veidi raha teenitud. Muuseas, minu kaks vanemat venda on kooli ajal orkestris mänginud ja raadiosõlmes tegutsenud. Mäletan, et ükskord pandi mind üheks tunniks nooremate õpilaste klassi õpetaja laua taha istuma – õpetaja oli vist haige. Õpilased tegid vaikselt oma ülesandeid ja mina ei pidanud midagi erilist tegema, aga mind valdas mingi eriline rahulik tunne nagu mingi äratundmine.

Looduse vastu hakkasin huvi tundma, kui suviti heinamaal heina tegime. Mina polnud siis suur heinaline ja sain teha omi vaatlusi, näiteks panid sipelgad omavahel võitlema. Meil oli väike metsaheinamaa – puisniidu sarnane. 5. klassis võtsin endale pähe, et kuna mulle meeldivad loomad, siis saab minust bioloog. Palju ma loodust ei tundnud, aga mulle piisas vähesest. Võrdluseks. Sellel ajal olid raamatutes peamiselt must-valged pidid ja neidki oli vähe, televiisorist sai vaadata venekeelset loomariigi saadet ja vahepeal olid ka mõned omakeelsed loomasaated ETV-s ja raadios. Eriti meeldis mulle metsas käia kevadel, siis leidsin palju loomade tegevusjälgi, luid ja koljusid. Meil olid kodus loomad – lehm, vasikas, lambad, kuked- kanad, kassid, hiljem ka koerad. Hiljem kasvatasin lemmikloomadena viirpapagoisid, hamstreid ja stepikilpkonna. Aias jäid hallrästad maasikavõrku kinni ja vigastasid end. Neil olid haavades kärbse vaglad. Ma ravisin neid rivanooli lahusega ja hoidsin puuris. Vahepeal oli mul puuris üks vigane hallvares. Üks metspart oli ka vahepeal. Liiki ei tea, oli emane ja väiksemat kasvu. Ujutasime teda naabri suures basseinis. Andsin toiduks vihmausse. Ühel jalutuskäigul lendas pikalt naabri kartulivagude vahele. Me ei leidnudki teda üles. Olin väga kurb.

MIS SISUSTAB SINU PÄEVA?

Argipäevad on üsnagi ühetaolised, aga et iga päev on tunnid ja erinevad õpilased, siis muul ajal suhtlemisvajadust mul eriti ei ole. Hommikune kohvi keetmine ja pudru söömine on nagu rituaaliks muutunud. Kindlasti hoolitsen selle eest, et lõuna ei jääks söömata. Tartus olles ma talvel metsas tihti ei käi, aga maal olen pool päeva metsas, kui ilm lubab. Hea vaheldus on kõikvõimalikud laagrid ja õppeekskursioonid. Saan nendesse kohtadesse, kuhu ma vaevalt ise läheksin. Vaheldus igal juhul. Suvel sõidan jalgrattaga. Talvel on sama ratas puki otsa pandud ja vändata saab, kuid puudub värske õhk ja loodusvaated. Ja käin jala!

ÜKS HEA NÕUANNE:

Tsiteerin klassikuid ja ütlen, et kümme korda mõtle ja siis ütle. See kehtib ka mõõtmise ja lõikamise kohta. Lastega suhtlemisel tasub meenutada oma lapsepõlve. Mida ma ise oleksin tundnud või mõelnud, kui minuga nii oleks toimitud? Mul on paljugi meeles, aga mu lapsepõlv oli õnnelik. Kui tülitsete, siis leppige omavahel enne ära, kui lahku lähete – võib-olla ei tulegi enam võimalust ja see oleks väga raske.

LEMMIKLUGEMINE:

Praegu tahaks lugeda midagi Eesti muinasajast. Midagi ajaloolise jutustuse taolist. Hiljuti lugesin ühe kuulsa munga virgumise lugu. Teine raamat oli universumi suurimast jõust – väest. Sealt sain kinnitust teadmisele, et mida annad, seda saad. Anna teistele armastust mis tahes hea tunde kaudu ja see tuleb su ellu tagasi ning mitmekordistub. Sama on ka halvaga…

LÕPETUSEKS:

Aitäh kõigile, olge tublid!