Keskkonnauuringute välipraktikad Palupõhjas

Projekt täisnimi: Keskkonnauuringute välipraktikad Palupõhjas 2016-2017

Projekti toetavad: Keskkonnainvesteeringute Keskus

Projekti kestus: 01.08.2016 – 31.07.2017

Projektijuht: Gedy Siimenson, gedy.siimenson@teec.ee, 56466887

Projekti partnerid: Juhtpartner Tartu loodusmaja.

Projekti eesmärk: Loodus- ja keskkonnauuringute huviringi õpilaste seas lisaks loodushuvi tekitamisele ja keskkonnasõbralike käitumisharjumuste kujundamisele ka teadusliku mõtlemise juurutamine ja uurimuslike oskuste arendamine.

Projekti tegevused:  2016.a. sügisel korraldatakse keskkonnauuringute huviiringi õpilastele (7.-12.klass) üks kolmepäevane laager Palupõhja Looduskoolis ning teine laager 2017.a. kevadel. Laagris õpitakse koostama uurimustööd, märkama loomade tegevusjälgi ning hindama loomade arvukust, kasutama erinevaid vahendeid püügiks ja liikide detekteerimiseks, õpitakse määrama liike ning saadud tulemustest tegema järeldusi erinevate biotoopide liigilise koosseisu ja ökoloogilise tasakaalu kohta. Töö tulemusena valmivad postrid või muul moel visualiseeritud ettekanded, mida esitatakse Tartu loodusmaja sügiskonverentsil 2017. Uuritakse iga piirkonnas leitud liigi osa ökosüsteemis ning nende osa ökoloogilise tasakaalu säilitamisel. Kirjeldatakse erinevates paikkondades nähtud, kirjeldatud ja püütud isendite põhjal sealset looduse mitmekesisust.

Projekti koduleht: Tulemused, samuti fotod pannakse huviringi Facebooki lehele https://www.facebook.com/LKuuring ning hea kogemuse kohta kirjutatakse kokkuvõttev artikkel portaali Keskkonnaharidus.ee.

Projekti üritused:

Sügisene laager lükkus edasi maisse 2017.

26.-28. MAI 2017 - Esimene praktikum, 3 päeva: Eesti kalad, teod ja karbid.

Moodustatakse 2 uurimisgruppi ning juhendmaterjal kohandatakse erinevatele kooliastmetele.

1) Ihtüoloogiline uurimine aitab õpilastel mõista mageveekalastiku liigilist koosseisu ja õppida kalade põhitunnused. Õpilased saavad ülevaate Eesti kalanduse seisundist, Eesti siseveekalade liigirikkusest ja probleemidest, õpilased praktiseerivad kalapüüki, kalade määramist ning lahkamist. Uuritakse majanduslikult tähtsamate ja väärtuslikumate kalade liigilist kuuluvust, bioloogiat, varude seisundit ning nende kasutamise ja kaitsega seonduvaid küsimusi.

2) Malakoloogiline uurimine õpetab pisikesi Eesti tigusid ökosüsteemi oluliste lülidena hindama, nende kogumiseks kasutama ruudu- ja sõelameetodit, tigusid määrama, looma teaduslikku kogu ning saadud tulemuste põhjal tegema järeldusi liigirikkuse ja arvukuse kohta.

9.-11.JUUNI Teine praktikum, 3 päeva: Eesti pisiimetajad ja putukad.

Moodustatakse 2 uurimisgruppi ning juhendmaterjal kohandatakse erinevatele kooliastmetele.

1)Pisiimetajad on Eestis varjulise eluviisiga ja tegutsevad enamjaolt öösiti, mistõttu kasutatakse spetsiaalseid võtteid nende ajutiseks eluspüügiks ja uurimiseks. Kooliprogrammides on sellised praktilised oskused ja teadmised puudulikud, niisamuti ka teadmised looduskaitse elluviimise koha pealt. Paljud pisiimetajad vajavad eestis aga kaitset ning õpilaste teadlikkus sellest peab kasvama. Pisiimetajate tegevusjälgi ja käitumist tundma õppides, suudab õpilane teha järeldusi mingi biotoobi elurikkuse kohta. Keskendutakse käsitiivaliste, näriliste ja putuktoiduliste uurimisele.

2) Putukad on Eestis, nagu ka mujal maailmas, kõige arvukam loomade klass. Seepärast käsitletakse praktikumil vaid arvukamate putukaseltside sagedasemaid esindajaid ja neid isendeid, kes piirkonnas levinumad on (mardikalised, kahetiivalised, kiletiivalised, liblikalised). Õpilased õpivad putukaid püüdma, neid seltside viisi eristama, määrama ning kollektsioone looma. Õpilased õpivad iga putukaliigi kohta neile eripäraseid tegutsemisviise ning mõistavad nende kohta ökosüsteemis. Õpilased valivad välja oma uurimisobjekti ja püstitavad uurimisküsimuse, millele praktikumi käigus vastuse leiavad.